A

Adhesioon ehk nakkuvus

Termin „adhesioon” pärineb ladinakeelsest sõnast „adhaerere” (kleepuma) ja kirjeldab aineosakeste nakkumist kahe keha kokkupuutepinnal, näiteks kattematerjali nakkumine aluspinnaga. Kattematerjalide hea adhesioon vastava aluspinnaga on väga oluline omadus, mis tagab katte vastupidavuse mehaanilise koormuse korral. Seinavärvid nakkuvad tavaliselt seetõttu, et teatav osa sideainest imbub aluspinda. Vedel koostisaine kuivab ning alles jääb mehaaniline nakkumine alusega.

Agregaatolek

Üldjuhul eristatakse kolme agregaatolekut:

– tahke

– vedel

– gaasiline

Agregaatolek oleneb aineosakeste omadustest ning ainele mõjuvast temperatuurist ja rõhust. Agregaatolek muutub temperatuuri ja rõhu muutusega.

Airbrush (värvipihusti)

Värvipihusti (nimetatud ka aerograafiks või värvipuldiks) on pneumaatiline tööriist, mis tagab värvisudu täpse doseerimise ja võimaldab luua laitmatuid pealispindu. Esimeste pihustite loomise aeg pole täpselt teada, kuid need ei tekkinud hiljem kui 19. sajandi lõpus (USA-s 1888. a või Inglismaal 1893. a). Esialgu kasutati seda tehnikat fotode retušeerimiseks, hiljem tekkisid iseseisvad kunstivormid.

Akrülaatvärvid

Puhta akrülaadi alusel valmistatud fassaadivärve nimetatakse akrülaatvärvideks. Need on sünteetilised dispersioonvärvid, mille sideaineks on puhas akrülaatdispersioon. Puhta akrülaadi baasil valmistatud fassaadivärvid on eriti vastupidavad ultraviolettkiirguse ja leeliste toimele.

Akrüüllakk

Keskkonnahoidlik veega lahjendatav lakk, mis ei kolletu, jätab püsiva läike ning sisaldab väga vähe kahjulikke aineid. Akrüüllakke on lihtne kasutada ning erinevaid toone saab omavahel segada. Lakk kuivab kiiresti ja sobib puitpindadele nii maja sise- kui ka välispindadel. Mehaaniline vastupidavus/kriimustuskindlus on veidi halvem kui sünteetiliste vaikude baasil valmistatud lakkidel.

Akrüülvaiklakk

Vt kunstvaiklakk.

Algitsiidid

Keemilised ained, mis takistavad vetikate kasvu fassaadikatetel.

Alifaatsed süsivesinikud

Pika ahelaga süsivesinikud (näiteks parafiin, vaha, bensiin), mis ei ole tsüklilised (molekuli koostises puudub aromaatne süsteem). Alifaatsetele süsivesinikel on oluliselt nõrgem lõhn kui aromaatsetel süsivesinikel ja neid kasutatakse lahustitena nn aroomivabades alküüdlakkides.

Alküüdvaiklakk

Ühekomponentne lakk, mis sisaldab enamasti lahustit. Niisuguse laki sideaineks on looduslike õlide sünteesi tulemusel saadud alküüdvaigud. Alküüdvaiklakke kasutatakse sageli akende, uste, voodrilaudade jms katmiseks.

Aluspinna ettevalmistus

Selleks, et krohvid ja värvid püsiksid, peab vastavalt seina omadustele ja eelmistele kattekihtidele aluspinna õigesti ette valmistama. Praktiliselt kõiki materjale tuleb kõigepealt hoolikalt puhastada. Tapeet tuleb täielikult eemaldada. Ebatasasused, praod ja augud tuleb vajadusel täita mördiga. Selleks, et dispersioonvärvid ja impregneerid uue kattematerjaliga paremini haakuksid, tuleb pind karestada. Välitööde puhul tuleb igasugusele aluspinnale peaaegu alati peale kanda krunt.

Anorgaaniline

Anorgaanilisteks nimetatakse ühendid, mis ei sisalda süsinikku (C).

Armeerimiskate

Kiuline kattematerjal, mida kasutatakse kas koos armeerimisvõrguga või ilma ning on mõeldud aluspinna pragude kinni katmiseks.

Aromaatsed ühendid

Tsüklilised süsivesinikud, mida kasutati varem lakkides lahustitena. Aromaatsete ühendite hulka kuuluvad bensool, tolulool, ksülool. Aromaatsed süsivesinikud on tervisele ohtlikud ja bensoolil on kantserogeenne toime. Seepärast ei kasutata neid enam lakkides lahustina. Praegu kasutatakse kõrge keemistemperatuuriga aromaatseid süsivesinikke, näiteks koosluses alifaatsete süsivesinikega (lakibensiin).

Aroomivaba

Aroomivabad kunstvaiklakid sisaldavad küll lahustit, aga lõhnavad palju nõrgemalt kui traditsiooniliselt sünteetilisest vaigust lakid.

Asbest

Kiuline silikaatmaterjal, mis võib omaduse tõttu tungida kopsudesse ja soodustada kasvajate teket. Seepärast peetakse asbesti kantserogeenseks (onkoloogilisi haigusi esile kutsuvaks). Asbesti kasutati:

– staapelkiuna tulekindla kaitseriietuse valmistamiseks;

– pihustatava asbestina;

– tsemendi ja liivaga segatult asbestplaatide tootmiseks.

Sellest hetkest alates, kui sedastati kantserogeensus, on asbesti kasutamine keelatud. Selle tervist kahjustava toime tõttu lubatakse asbesti sisaldavatel pindadel töötada ainult kvalifitseeritud personalil. See kehtib nii katetega töötamise kui ka tarnetööde kohta.

Augukesed betooni pinnal

Väikesed ebakorrapärased avaused betooni pinnal. Need tekivad õhumullide tõttu betoneerimisel.

Aururõhk

Vedeliku aurumise kiirust näitav füüsikaline parameeter. Mida suurem on aururõhk, seda kiiremini lahusti aurub. Madalal temperatuuril on aururõhk väiksem kui kõrgel temperatuuril.

B

Bakteritsiidid

Baktereid hävitavad ained.

Biotsiidid

Biotsiidide all mõeldakse aineid, mis on mõeldud võitluseks veetaimede, seente, bakterite ja putukatega.

C

Coil-Coating

Tööstuslik värvitehnika, kus rullis olev metallriba kaetakse protsessi käigus kattematerjaliga. Coil-coatingu meetodil kaetud plekke kasutatakse fassaadi- ja katusekomponentidena. Mitmekihiliste katete puhul kasutatakse sageli silikoonipõhiseid akrülaate ja polüestreid. Niisuguste silikoonisisaldustega sideainete eelis on nende hea vastupidavus ilmastikutingimustele ja pikaealisus, puudus on aga sobimatus järgnevate katetega, mistõttu võivad tekkida probleemid nakkumisega. Töötades fassaadidega, mille juures on kasutatud sellisel meetodil kaetud materjale, tuleb alati remondi ajal teha enne proovivärvimine nakkuvuse tugevuse kontrollimiseks.

D

Dekoratiivkrohv

Dekoratiiv- või pealiskrohv on kergemini töödeldav kui tavapärased krohvid ja seda saab värviliste komponentidega rikastada. Dekoratiivkrohvi kasutatakse üldjuhul nii sise- kui ka välistöödel. On olemas nii sünteetilisest vaigust kui mineraalseid dekoratiivkrohve.

Desinfitseerimine

Vältimaks bakterite rünnakut sellistes kohtades nagu haiglad, laboratooriumid ja toiduainetööstused, puhastatakse seinu regulaarselt desinfitseerimisvahendiga. Selleks lahjendatakse desinfitseeriv aine veega, lähtudes tootjate juhenditest ja kantakse käsnaga seintele. See takistab bakterite tekkimist või paljunemist. Ruumides, mille seinu on vaja desinfitseerida, sobib kasutada ainult desinfitseerivate ainete suhtes vastupidavaid seinakatteid, näiteks läikiva pinnaga lateksvärve, alküüdlakke ja kahekomponentseid lakke.

Difusioon

Difusiooniks nimetatakse gaasi või auru omadust läbida teisi materjale, näiteks veeauru tungimist läbi kattekihi. Olenevalt kasutuseesmärgist peavad katted olema teatud gaaside jaoks läbitavad või hoopis kaitsma alust kokkupuute eest aurude ja gaasidega. Raudbetooni kattematerjal peab olema väikese difusioonivõimega, et aluspinda CO2 või SO2 sissetungimise eest kaitsta. Lubjarikkal krohvil on seevastu vajalikud kõrge difusioonivõimega kattekihid.

Dispersioon

Vt dispersioonvärv.

Dispersioonlakk

Kattematerjal, mille sideaine on kunstvaikdispersioon ja mis sisaldab ka pigmente, täiteaineid ja lisaaineid. Dispersioonlakk jätab pinnale lakile iseloomuliku katte. Dispersioonlakid lahustuvad vees ja sideaineks on enamasti akrülaatdispersioon.

Dispersioonsilikaatvärv

Kattematerjal, mille peamiseks sideaineks on vesiklaas ning mille koostisesse kuuluvad ka dispersioon, pigmendid, täiteained ja muud lisandid. Vastavalt ehitusteenuste töövõtu määrusele (VOB, osa C, standard DIN 18363) ei või orgaaniliste ühendite osakaal ületada 5%. Dispersioonsilikaatvärvid on enamasti mineraalsed ja neid kasutatakse nii sise- kui välisvärvidena.

Dispersioonvärv

Nimetus „dispersioonvärv” tuleneb ladinakeelsest sõnast dispergere (jaotama, hajutama). Tõepoolest, dispersioonvärvis on polümeeriosakesed vedelikus (enamasti vees) hajutatud, kuid mitte lahustatud. Pärast värvimist vesi aurustub ja alles jääb sünteetiline kile. Olgu tegemist krohvi, müüri, betooni, kergete ehitusplaatide, puidu, kartongi, tapeedi või tekstiiliga – dispersioonvärvi võib kasutada pea igal aluspinnal. Vähemalt koos vastava kruntvärviga. Dekoratiivsete mosaiikkrohvide ja sünteetilised krohvid põhinevad dispersioonvärvidel.

E

Elastomeerid

Sünteetilised materjalid, millel on toatemperatuuril elastsed omadused.

Elastsus

Aine või keha omadus välise jõu mõjul oma pikkust või vormi muuta ning selle lakkamisel taastada oma esialgne pikkus või kuju. Tüüpiline elastne materjal on kumm.

Emissiooni- ja lahustivaba

Seinavärv, mille tähis kinnitab, et see värv ei eralda kahjulikke aineid ega sisalda lahusteid (E.L.F.), eraldab nii kasutamise kui ka kuivamise ajal ainult vett.

Emulsioon

Emulsiooniks nimetatakse kahe omavahel mitteseguneva vedeliku stabiilset segu, näiteks õli vees. Lisandite (näiteks emulgaatorite) ja intensiivse segamise abil saadakse stabiilne pikaealine segu. Üks näide emulsioonist on piim, kus väikesed rasvaosakesed on vees laialijaotunud, aga mitte lahustunud.

F

Fenoolftaleiin

Aine aluselisuse kinnitamiseks. Fenoolftaleiini pH väärtus aluselises keskkonnas on > 9,6 ja värvus punane. Fenoolftaleiini lahusega saab määrata betooni karboniseerumise astet.

Friis

Seina liigendav ja kaunistav vööt reljeefsete või maalitud ornamentide ja figuuridega.

Fungitsiid

Kattematerjalis kasutatav lisaaine, mis väldib seenhaiguste tekkimist sise- ja välisseintel.

G

Grafiti

Algselt tähendas grafiti seinale kirjutatud teksti. Praegu kasutatakse seda kõnekeeles niisuguste piltide (inglise keeles pieces) tähistamiseks, mida noored illegaalselt või legaalselt aerosoolpudelitega joonistavad. Üldmõistena tähistab see sõna ka šabloonidega tehtud pilte ja poliitilist grafitit ning on tänavakultuuri osa.

H

Hallitus

Ehitusvead ja vale õhutamine on peamised hallitusseene põhjustajad. Hallitus võib tekkida kõikjale, kus õhk on niiske ja selle ringlemine puudulik. Tumepruunid hallitusplekid ei näe mitte üksnes inetud välja, vaid on ka tervisele ohtlikud, kuna võivad lisaks kõigele muule allergiat tekitada. Selleks, et ennetada hallituse tekkimist seintel, tuleb eriti ohustatud sein katta spetsiaalse niiskete ruumide jaoks mõeldud värviga. Kõige ratsionaalsem on aga kõrvaldada ruumi suurenenud niiskuse põhjused nagu praod väliskrohvis või valed kasutustingimused.

Hallitusvastane värv

Vt värv niiskete ruumide jaoks.

High-Solid-lakk

Lakid, mis sisaldavad vähe lenduvaid aineid. Üldjuhul on need lakid, mille tahkete osakeste osakaal on üle 85%. Tahkete osakeste suure osakaalu tõttu jätavad need lakid paksema kattekihi, mis võimaldab ühe töötsükliga saavutada parema tulemuse, eriti parema katvuse.

Hõõrdekindlus

Kattematerjalide vastupidavuse näitaja. Vastavalt standardile DIN 53778 peab pesemiskindel kate vastu pidama vähemalt 5000 hõõrumist. Pesemiskindlust katsetatakse unifitseeritult laboratooriumis. Seina pinna pesemiskindlust standardi DIN 53778 järgi ei määrata. See termin muudeti standardi DIN 53778 alusel pärast standardi EVS EN 13300 jõustumist terminiks „märghõõrdekindlus”.

Hüdrofiilne

Hüdrofiilsed ehk veelembesed on ained või pinnad, mida on kerge veega märjaks teha.

Hüdrofobiseerimine

Märgumise vähendamiseks kaetakse ehitusmaterjalide hügroskoopsed pinnad hüdrofobiseerivate vahenditega, näiteks silikoonipõhiste impregneerivate (immutavate) vahenditega: see võimaldab saavutada vetthülgava pinna. Hüdrofobiseerimist kasutatakse mõnikord dispersioonvärvidega töötades teise kattekihi materjalikulu vähendamiseks.

Hüdrofoobne

Hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad on ained või pinnad, mida on raske või võimatu veega märjaks teha.

Hüdrolaadid

Kolloidlahused, mille osakeste mõõtmed on väga väikesed. Sünteetiliste materjalide dispersioone hüdrolaatide kujul kasutatakse kvaliteetsete vesialuseliste kruntimisvahenditena, kuna väikesed osakesed suudavad tungida sügavale aluspinda.

Hügroskoopne

Hügroskoopsed ehk vett imavad on ained, mis imavad ja seovad niiskust õhust. Hügroskoopsed omadused on näiteks mitmesugustel sooladel.

I

Immitsemine

Immitsemise all mõeldakse nähtust, mille puhul osa alumisest kattekihist (näiteks nikotiini- või veeplekid) muutuvad nähtavaks. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleb alati kasutada õiget krunti või isegi isoleerivat värvi.

Impregneerimine

Poorseid ehitusmaterjale (nt tellist, betooni või puitu) kaitsev töötlus, mille puhul kantakse peale silikoonidel või silaanidel põhinev materjal, mis ei moodusta kilet ja annab pinnale vetthülgavad omadused. Puitpindadel kasutatakse õli, alküüdi või akrülaadi baasil impregneerlasuure.

Indikaatorpaber

Et määrata, kas aine või alus on leeliseline, neutraalne või happeline, kontrollitakse indikaatorpaberiga selle pH taset.

Inertne

Inertseks (ld inert – tegevusetu, passiivne) nimetatakse keemilisi elemente või ühendeid täidetud välise elektronkihiga, millel pole ei positiivset ega negatiivset laengut. Need elemendid ei reageeri keemiliste ühenditega.

Inhibiitor

Aine, mis piirab või peatab keemilised reaktsioonid. Näiteks korrosioonivastane vahend, mis ennetab rooste teket.

Insektitsiidid

Insektitsiid on aine, mida kasutatakse putukatõrjeks. Insektitsiide kasutatakse põllumajanduses varude ja materjalide kaitseks, samuti hügieenitingimuste tagamiseks. Üldjuhul mõjuvad insektitsiidid putukate närvisüsteemile kui närve halvav mürk.

Isoleeriv värv

Vahel on aluspinnas selliseid värvaineid, mis võivad pealekantud laki- või värvikihist imbuda, näiteks kuivanud vee, nikotiini- ja tahmaplekid. Seepärast kaetakse niisugused alused kõigepealt isoleeriva kattega: see kaitseb viimistluskihti värvuse muutumise eest.

Isoleerivad vahendid

Isoleerivaid vahendeid kasutatakse aluspinna värvust muutvate osade isoleerimiseks. Need peavad tõhusalt isoleerima nikotiini-, tahma-, õliplekid, raua värvuse muutused, veeplekid ja puidus sisalduvate ainete plekid jne.

K

Kaaliumvesiklaas

Silikaatvärvides kasutatav mineraalne sideaine.

Kaltsiit ehk kaltsiumkarbonaat

Lubi, mis on CO2-ga kokkupuutel kõvenenud.

Kapillaarsus

Ehitusmaterjalis sisalduva niiskuse jaotumine oleneb selle kapillaarsusest. Kapillaarne imamisvõime sõltub kapillaaride mõõtmetest. Mida väiksemad poorid, seda suurem on kapillaarne imavusvõime ning seda kõrgemale võib vesi ehitusmaterjalis tõusta ning krunt ja impregneerivad vahendid tungivad seetõttu sügavamale aluspinda.

Karboniseerumine

Mõiste, mis tähistab kaltsiumhüdroksiidi (lubja) karastamist õhus leiduva CO2-ga reageerimisel. Karboniseerumine on väga oluline betooni kõvastamiseks: see tagab vajaliku tugevuse. Raudbetooni puhul on tarvis karboniseerumist vähendada, kuna see soodustab korrosiooni. Betooni leeliselisuse säilitamiseks tuleb kanda peale kate, mis ei lase läbi CO2. Ja vastupidi – lubjarikkad krohvid lahustiklassist PI tuleb katta CO2 läbilaskvate katetega, et tagada krohvi tugevuse säilitamiseks vajalik CO2 juurdepääs. Lühidalt: lubjakrohvile on CO2 vajalik, aga raudbetooni tuleb selle eest kaitsta.

Kasutusaeg

Maksimaalne ajavahemik, mille jooksul võib kasutada kahekomponentset lakki pärast vaigu ja kõvendi segamist.

Katalüsaator

Keemiliste reaktsioonide kiirendaja või käivitaja, nt sikatiiv õlilakkides.

Kattematerjal

Materjalid, mida kasutatakse pinna katmiseks.

Kattevõime

Kattematerjali kattevõime on selle omadus katta aluspinda nii, et selle algne värvus ei jää näha. Kõrge kattevõimega materjal vähendab töö maksumust, sageli saadakse sel juhul ühtlane ja töödeldav pind vähema töötsüklite arvu ja väiksema materjalikogusega.

Kemikaalikindlus

Värv on kemikaalikindel, kui ta ei reageeri kokkupuutel kemikaalidega, nagu nt happevihm, leeliselised ained või puhastusvahendid.

Kliister

Kliister on liimaine, mis koosneb eeskätt tärklisest. Seda saab osta eranditult pulbri kujul. Kasutamiseks tuleb seda kõigepealt veega segada ning seejärel vajab kliister teatud aega paisumiseks. Jahu või kartulitärklise veega keetmisel saab kliistrit ka ise valmistada.

Klorosüsivesinikud

Need on kloori sisaldavad ained, näiteks metüleenkloriid ja triklooretüleen, mida kasutati minevikus puhastus- ja söövitusainetena. Tänapäeval kasutatakse neid aineid nende tervist kahjustava toime tõttu harva.

Kolletumine

Eristatakse heledat ja tumedat kolletumist. Hele kolletumine toimub valguse toimel ja enamasti on selle põhjuseks kattes sisalduvad sünteetilised plastifikaatorid. Tumeda kolletumise puhul, eriti alküüdlakkidel, kolletuvad lahuses valged lakid. Tumedamaks värvumine on eriti probleemne ukselakkide puhul, kuna niigi tumedamad uksevaltsid kaetakse enamasti ära ning nende kattematerjal värvub tugevamini kollaseks kui uks ise, mis on rohkem valgusele avatud.

Kolloidlahus

Kolloidlahuse all mõeldakse lahust, kus lahustunud ained on niivõrd segunenud, et neid filtreerides enam eraldada ei saa.

Kondensatsioon

Füüsikaline protsess, mille käigus gaas või aur muutub jahtumise teel vedelikuks. Kastepunktist allpool olev veeaur õhus kondenseerub külmadele pindadele.

Konsistents

Konsistents iseloomustab aine omadust. Vastavalt sellele, kuidas materjal kuju võib muuta, eristatakse tahket, pooltahket või plastilist konsistentsi.

Koorumine

Katte koorumine aluspinnalt, enamasti niiskuse tõttu katte siseküljel või katte suure koormuse tõttu.

Korrosioon

Mitteväärismetalli muutumine hapniku, vee, CO2, SO2 mõjul. Näiteks raua oksüdeerumine roosteks või oksiidikihi moodustumine tsingile.

Korrosioonikaitse

Erinevad abinõud metalli, betooni, sünteetiliste materjalide kaitsmiseks keemilise või füüsikalise kahjustuse eest.

Kortsutatud kanga efekt

Värvi sisse kastetud väike kangalapp väänatakse kokku lõdvaks voldiliseks rulliks, millega mõlemat kätt kasutades üle kaetava pinna rullitakse. Lapi kortsud kujundavad mustri. Nagu dekoratiivrulliga töötades, nii saab ka selle tehnikaga peale kanda tumedamaid ja heledamaid jooniseid, mis on kontrastsed ühevärvilise alusega. Kui valge seinapind kaetakse kõigepealt punase ja siis helehalli värviga, tekib dekoratiivne kolmevärviline efekt.

Kriidistumine

Pigmentide ja täiteainete eraldumine kattematerjalist, peamiselt põhjustatud sideaine lagunemisest, UV-kiirguse ja vee mõjul või sideaine osalisest sattumisest imamisvõimelisse aluspinda.

Kristalliseerumise rõhk

Põhiline soolade tekitatud kahju avaldub selles, et nende üleminekul vedelast olekust kristalsesse suureneb nende maht. Seejuures tekkivat kristalliseerumise rõhku võib võrrelda rõhuga, mis tekib vee jäätumisel. Vee ruumala suureneb jäätumise käigus umbes 10%. Kui poorid müüris või mördis on täidetud veega üle 90%, avaldatakse poori seintele jäätumise käigus suuremat rõhku. Soolad käituvad kristalliseerumisel samamoodi kui jäätuv vesi. Kui kapillaarides leidub vees lahustunud sooli, tekib vee aurustumisel soolade kristalliseerumine. Rõhumuutused võivad ehitusmaterjali rikkuda. Tavaliselt peab ehitusmaterjal vastu mitmele soolade kristalliseerumisele. Materjal muutub seejuures aga aina hapramaks ja laguneb.

Krohvipindade eeltöötlemine

Mineraalkrohvide neutraliseerimine fluorosilikaatidega leeliselisuse vähendamiseks. Fluorosilikaatide toime põhineb keemilisel reaktsioonil lubjaga, mis sisaldub lubi- ja tsementkrohvides. Kips- ja savikrohvi jaoks on fluorosilikaadid ebatõhusad. Fluorosilikaate kasutatakse lubja pleekimise vältimiseks uutel krohvidel või aluskrohvidel, samuti veeplekkide isoleerimiseks.

Krunt

Krunt on ette nähtud liiga imavate aluspindade katmiseks. See parandab aluspinna ja pealekantava katte nakkumist. Lisaks on kruntidel omadus tungida sügavale aluspinda ja tugevdada seda. Krunti valides tasub järgida tootja soovitusi.

Külm voolavus

Dispersioonkattematerjalide kuivamisel jääv kattekiht. Kuivamisel aurustub vesi ja alles jäävad omavahel seotud polümeeriosakesed, mis moodustavad ühtlase kattekihi.

Külmad värvid

Suure sinise osakaaluga värve nimetatakse külmadeks värvideks.

Kulumiskindlus

Kulumiskindlus on vastupidavus mehaanilise hõõrumise suhtes. See omadus on väga tähtis just põrandakatte puhul.

Kunstvaik

Kunstvaigud ehk sünteetilised vaigud on DIN 55958 (detsember 1988) järgi vaigud, mis on valmistatud polümerisatsiooni, polüaditsiooni ja polükondensatsiooni protsesside tulemusel. Need võivad olla modifitseeritud looduslike ühenditega, näiteks taimsete ja loomsete rasvade või looduslike vaikudega, mõnikord saadakse sünteetilised vaigud looduslike vaikude eteriseerimise või seebistumise teel.

Kunstvaikkrohv

Kunstvaikkrohv on kvartsi ja teistest mineraalsete koostisosadega rikastatud dispersioonvärv. Krohve on erineva struktuuri ja teralisusega. Neid on kerge peale kanda ja nad jäävad hästi aluspinna külge kinni. Määrdunud sünteetilisi krohve on võimalik kõrgekvaliteetse dispersioonivärviga uuesti üle katta.

Kunstvaiklakk

Läbipaistev lakk koosneb enamasti üksnes sideainest ja lahustist. Sageli kasutatakse läbipaistvat lakki niisuguste materjalide katmiseks, millel on iseloomulik pind (näiteks puit või metall) ja mis vajab kaitset välismõjude vastu. Näiteks metalli tuleb kaitsta oksüdeerumise eest ja puitu niiskuse mõju eest.

L

Läbipaistev lakk

Läbipaistev lakk on värvitu lakk, mis koosneb enamasti ainult sideainest ja lahustist. Läbipaistvat lakki kasutatakse sageli selliste materjalide katmiseks, millel on iseloomulik pind (näiteks puit või metall) ja mis vajab kaitset välistingimuste vastu. Näiteks metalli tuleb kaitsta oksüdeerumise ja puitu niiskuse toime eest.

Lahjendi

Vt täiteaine.

Lahusti

Lahustid (teine nimetus: lahjendid) mõjutavad värvi omadusi ning on kuivamisprotsessis otsustava tähtsusega. Eriti kahjutud on keskkonnale ja tervisele lahustivabad värvid, milles pigmendid ja muud komponendid on lahustatud vees.

Läige

Läige on aine optiline omadus. Mida läikivam on aine, seda väiksem on temale langeva valgusekiire ja temalt peegelduva valguskiire vaheline nurk.

Lakibensiin

Lakkide ja värvide orgaaniline lahusti, mis on valmistatud polümeriseeritud vaikude baasil. Koosneb eeskätt alifaatsetest süsivesinikest ja umbes 18% aromaatsetest süsivesinikest.

Lasuur

Lasuur on läbipaistev või poolkattev värv, mis kaitseb puitu või mineraalset aluspinda keskkonna- ja ilmastikuolude eest. Puidu struktuur jääb nähtavaks, kuna õhuke lasuur ei kata pealispinda ära, vaid tungib puitu. Lahusteid sisaldavad lasuurid on mõeldud välistöödeks; lahustiteta lasuurid sobivad sisetöödeks.

Lasuurtehnika

Vt lasuur.

Lateks

Lateksit (tuntud ka kui looduslik kautšuk) saadakse troopilise kautšukipuu Hevea brasiliensis piimjast mahlast.

Lateksvärvid

Lateksvärvid on enamasti hõõrumiskindlad ning seepärast on nendega kaetud pinnad vastupidavad ja hästi puhastatavad. Lateksvärve võib kasutada kõigil aluspindadel, millel saab kasutada dispersioonvärve.

Leektemperatuur

Madalaim temperatuur, mille juures vedelik süttib.

Leelised

Vt leelisega töötlemine.

Leelisega töötlemine

Vanade laki- ja värvikihtide eemaldamine leelise või aluseliste soolade abil. See meetod sobib üksnes seebistuvatele ainetele nagu õlivärvid või õlisisaldusega alküüdvaiklakid. Leelisega värvi eemaldamisele kulub umbes 1–2 tundi. Seejärel kaabitakse vana kate maha ning aluspind pestakse korralikult veega üle.

Leeliselisus/vastupidavus leelise suhtes

Oma keemiliste omaduste poolest jagunevad ained happelisteks, neutraalseteks ja leeliselisteks. Liigitatakse pH taseme alusel.

– neutraalsed = pH 7

– happelised = pH < 7

– leeliselised = pH > 7

Mineraalkrohvidel lubja/tsemendi või betooni alusel on värskelt pH > 12 ning on tugevalt leeliselised. Seepärast peavad materjalid, mida kasutatakse niisuguste aluspindade kaitseks, olema leeliste suhtes vastupidavad. Sideained ei tohi laguneda leeliste toimel (seebistuda). Leeliste suhtes tundlikud värvipigmendid muudavad sellistel aluspindadel oma värvust.

Liim

Standardi DIN 16921 järgi on liim liimaine vesilahus.

Linaõli

Looduslik sideaine õli- ja alküüdlakkide tootmises. Linaõli valmistatakse linaseemnetest.

Lisandid

Lisandid on mõeldud värvide, lakkide, lasuuride, krohvide koostise parandamiseks ja teatavate omaduste saavutamiseks. Lisandid võivad parandada katvust, töödeldavust, parandusaega, vältida sademe teket, olla fungitsiidse toimega (keemilised ained, mis hävitavad patogeenseid seeni ja baktereid või ennetavad nende arengut), algitsiidse toimega jne.

Lubivärv

Lubivärv on kustutatud lubjal põhinev värv, mis sisaldab ka pigmente ja/või vähesel määral liimi või teisi sideaineid. Kustutatud lubi toimib ühel ajal nii sideaine kui ka pigmendina, kuna see moodustab tugeva valge kihi. Lubivärvi toonimisvõimalused on piiratud, kuna lubjasade suudab siduda vaid umbes viis protsenti värvipigmente. Värskelt krohvitud pindadel on lubivärv piisavalt tugev, takistab seente levikut ja tagab veeauru difusiooni aluspinna ja väliskeskkonna vahel. Lubivärv laguneb happelises keskkonnas ja ei ole seega sobilikud tööstusgaaside toimepiirkonnas.

M

Madalaim kuivamistemperatuur (MFT)

Katte kuivamise või kõvenemise parameeter ja selleks vajalik madalaim ümbritsev ja aluspinna temperatuur. Sellest madalamal temperatuuril võivad katte omadused halveneda – tekivad praod ning läige ja nakkuvus väheneb.

MAK-piirväärtus

Maksimaalne töökohal lubatud kontsentratsioon (MAK-piirväärtus) näitab aine (gaasi, aerosooli) maksimaalselt lubatud kontsentratsiooni ruumi õhus, mis ei kahjusta inimese tervist, kes viibib selles ruumis iga päev kaheksa tundi või igal nädalal nelikümmend tundi.

Märghõõrdekindlus

Märghõõrdekindlus näitab kattematerjali vastupidavust korduvale puhastamisele. Märghõõrdekindluse järgi jaotatakse pinnad viide klassi. 1. klass tähistab suurimat märghõõrdekindlust. Standardis EVS EN 13 300 on kirjeldatud täpne protseduur märghõõrdekindluse tagamiseks. Kattematerjalid, mis kuuluvad märghõõrdeklassi 1 ja 2 on suurema sideainesisaldusega ja seega palju paremini puhastatavad kui teised värvid. Märghõõrdeklassi 2 kuuluvate materjalide puhul võib mehaaniline hõõrumine pealispinna läikivamaks muuta.

Materjali kulu

Materjali kulu on mõiste, mis tähistab pindala ruutmeetrites, mille võib katta kindla koguse materjaliga. Arvestatakse mitu liitrit kattematerjali kulub 1 m² kohta. Kulu järgi saab välja arvutada näiteks selle, millise pinna saab katta ühe purgitäie materjaliga. 80 m² kohta kulub näiteks 10 liitrit värvi.

Mineraalkrohv

Mineraalkrohvi kasutatakse nagu mineraalvärve, kuid see moodustab struktuurse ja soovitud teralisusega pealispinna.

Mineraalvärv

Mineraalvärvid sisaldavad mineraalaineid, nii on olemas näiteks tsement-, silikaat- või lubjavärvid. Kuivamine põhineb keemilisel reaktsioonil.

Monomeerid

Makromolekulide lähteühendid, mis moodustavad polümerisatsiooni käigus polümeere.

Müüritis

Müüritis on teine nimetus tellis- või kiviseina kohta. Majaehituses nimetatakse niiviisi nii seinamaterjali kui ka seina ennast.

N

Nakkevõime

Nakkevõime kirjeldab värvi omadust haakuda mingi aluspinnaga. Nakkuvus on üks värvi tähtsamaid omadusi ja eristatakse niisket, kuiva ja pikaajalist nakkuvust.

Õ

Õhuvaba pihustamine (airless)

Sisevärvi, fassaadivärvi, laki, pahtli vm õhuvaba pealekandmine põhineb kõrge rõhu toimel (umbes 60–200 baari), mille puhul vedel koostis väljub düüsist kõrge rõhu tõttu. Pärast värvi düüsist väljumist rõhk langeb, katteaine laguneb väikseimateks osadeks ja langeb alusele. Selline pihustusmeetod võimaldab värvida suuri pindu. Puuduseks on värviauru langemine esemetele, mida ei taheta värvida. Seepärast on materjali õhuvaba pealekandmise puhul vaja niisugused esemed kinni teipida ja katta. Enamasti kasutatakse spetsiaalselt selleks meetodiks mõeldud tooteid.

O

Oksüdatsioon

Üldises tähenduses on see keemiline reaktsioon hapnikuga (ld oxygenium). Niisuguse reaktsiooni tulemusena tekkivat ainet nimetatakse oksiidiks.

Optilised helendajad

Optilised helendajad on värvained, mis neelavad ultravioletset valgust ja kiirgavad seda sinise valgusena. Sellist protsessi nimetatakse fluorestsentsiks. Seda saab jälgida näiteks ööklubides.

Osmoos

Vedelike tungimine läbi poolläbilaskmatu kihi, näiteks viimistluskatte. Osmoosi põhjustab nt metalli laki roostetamine, eriti kui aluspinnale on kinnitunud soolasid ja vesi läbi lakikihi soolakihi juurde jõuab.

P

Paberimass

Puiduvaba paberi tooraine, mis ei kolletu.

Pealekandmine

Aluspinna katmine kattematerjaliga. Pealekandmise meetodi järgi eristatakse näiteks pealekandmist pintsliga, värvimist rulliga, pihustamist, sissekastmist ja pritsimist. Õigesti valitud pealekandmismeetod mõjutab värvimise tulemust ja tööde ökonoomsust.

Peegeldumine

Peegeldumine (ld reflectere – murdma, pöörama) tähendab, et valguskiir, elektromagnetlaine või mõni muu laine (näiteks helilaine) peegeldub pealispinnalt tagasi. Ta allub seejuures peegeldumise seaduspärasustele, see tähendab, et sisenemisnurk on ka väljumisnurk, ehk langeva kiire nurk on võrdne peegelduva kiire nurgaga.

Peitsimine

Värvitehnika puidu, eriti just mööbli, värvimiseks. Peits tungib puitu ja ei jäta nähtavat kihti.

Penetratsioon

Ühe aine tungimine läbi teise, näiteks krundi või värvi tungimine aluspinda.

Pigment

Peeneteraline värviandev pulber, mis kattematerjalides ei lahustu. Pigmendid mõjutavad värvitooni ja katvust ning kaitsevad mõnel juhul kattematerjale korrosiooni eest.

Pigmentide eraldumine

Pigmentide kogunemine katte või purgi sisu pinnale pikaaegse säilitamise tõttu. Tegu on kattematerjali kihistumisega, mida saab segamise teel kõrvaldada.

Pinda silendav tehnika

Silendava tehnika puhul kantakse pahtlimass seinale pahtlilabida, -noa või muu sarnase vahendiga. Tekib vuugivaba kate. Pahtlikihtide aluskihiks on sobiv krohvikiht. Üksteise peale kantud pahtlikihtidest moodustub portselansile pind. Tihti on kihid erinevat värvi, et oleks hea ülevaade sellest, missuguse kihiga töötatakse. Ka õrna struktuuriga kattekihte loetakse silendavateks. Pealispinna sileduse suurendamiseks hõõrutakse kihid lõpetuseks vahaga ja poleeritakse.

Pindaktiivse aine väljaimbumine

Värvainete aluspinnast või vanast värvikihist läbiimbumine pealisvärvi. Näiteks puidus sisalduvad ained, tõrv ja bituumen.

Plastifikaator

Enamasti õlised, vedelad ja kõrge keemistemperatuuriga ained, mida lisatakse kattematerjalidesse või sünteetilistele materjalidele, et neid töödeldavamaks muuta. Oma struktuurilt haprad sünteetilised materjalid muutuvad plastifikaatorite toimel pehmemaks ja kergemini töödeldavamaks.

Plastomeerid

Sünteetilised ained, mis soojendamisel pehmenevad ja muutuvad töödeldavaks. Pärast plastomeeride jahtumist muutuvad need uuesti tahkeks ja saavutavad stabiilse kuju.

Pleekimine

Värvitooni muutumine (tavaliselt heledamaks), mis on enamasti põhjustatud ilmastikutingimuste (ultraviolettkiirgus, vihm, kaste) ja heitgaaside tagajärjel.

Plii

Plii (ld plumbum, sõnast plumbeus – rumal, raske nagu plii) on keemiline element. Sel sõnal on indogermaani juured ja oma tähenduselt on see seotud niisuguste saksakeelsete sõnadega nagu „sätendav”, „särav” või „hiilgav”. Plii ja pliiühendid, samuti teised raskemetallid on värvide koostises keelatud.

Põhivärvid

Põhivärvid on värvisüsteemi sellised värvid, mida omavahel segades võib saada kõiki teisi värve.

Polümerisaatvaikvärvid

Lahustit sisaldavad värvid, mille sideaineks on polümerisatsiooni teel loodud sünteetiline vaik.

Polümerisatsioon

Ühesuguste või erinevate ainete (monomeeride) ahela ühendumine makromolekuliks, ilma nende ainete muutumiseta. Üksikutest molekulidest tekivad makromolekulid (polümerisaadid), näiteks polüvinüülakrülaat ja polüvinüülkloriid.

Polüvinüülkloriid

Polüvinüülkloriid, lühendatult PVC, on termoplastiline sünteetiline materjal.

Pöördumatu

Kate, mis ei allu lahustite toimele pärast kuivamist või kõvastumist. Keemilise või oksüdeeruva kõvastumisega kate, näiteks alküüdlakid või kahekomponentsed epoksiid- ja polüuretaanlakid, on pöördumatu toimega.

Pöörduv

Pöörduv ehk reversiivne tähendab seda, et pärast kuivamist saab katet lahustitega lahustada. Enamasti saadakse niisugune kate polümeriseeritud värvide pealekandmisel, mis kuivavad lahusti füüsilise aurumise tagajärjel.

Pragunemine

Pragunemine tähendab pragude moodustumist värvitud pinda. Eristatakse n-ö kahanemispragusid ja vananemispragusid. Pragunemist võib kohati esineda ka dispersioonvärvide puhul.

Pühkimistehnika

Vastupidiselt kortsutatud kanga tehnikale saab pühkimistehnikaga luua sujuvaid ja ühtlaseid pealispindu. Niiske pintsli või svammiga pühitakse pealekantud värvi nii, et moodustub muster ja struktuurne pealispind. Eriti sujuv tulemus saavutatakse kui värvil ei lasta enne uue kihi pealekandmist kuivada.

PVC

Vt polüvinüülkloriid.

p

pH tase

Näitaja, mis jagab ained happelisteks, neutraalseteks või aluselisteks. 0 kuni < 7 = happeline, 7 = neutraalne, 7–14 = aluseline. pH taset saab määrata näiteks indikaatorpaberiga.

R

Ränistumine

Silikaatvärvid ja silikaatdispersioonvärvid sisaldavad sideainena kaaliumvesiklaasi. Ränistumine on vesiklaasi keemiline reaktsioon mineraalsete lubjasisaldusega aluspindadega.

Reoloogia

Reoloogia tähistab viskoossete kattematerjalide voolavust. Vedelike viskoossust määratakse näiteks reomeetriga või vastavalt EVS standardile kindlaks määratud mõõteriistaga.

Rooste

Rooste on raua korrosiooni tulemus. See tekib oksüdatsiooni tulemusel õhus oleva hapniku ja vee mõjul või vees leiduvate hapete (happevihm) nagu väävel- ja lämmastikhape tulemusel. Oksüdeerumise protsessis muutub raud raud(II)oksiidiks ja raud(III)oksiidiks. Rooste on probleem, kuna oksüdeerumise tõttu muutub elementide ruumala ning seetõttu võivad lakid ja värvid lahti tulla.

Roostekaitse

Vt korrosioonikaitse.

S

Saastest vabastamine

Kõige üldisemalt mõistetakse saastest vabastamise all kattelt mustuse eemaldamist. Enamasti on see radioaktiivse jääkide eemaldamine näiteks tuumajaamades või haiglaruumides, kus tehakse kiiritusravi või röntgenuuringuid.

Sadestumine

Sademe teke pastalaadsetes ainetes. Pigmendid ja suure erikaaluga täiteained kalduvad sadestuma ja muudavad kattematerjali ebaühtlaseks. Segamine taastab esialgse konsistentsi.

Säilitusaine

Säilitusained ennetavad värvide ja lakkide bakteritega saastumist (näiteks vesidispersioonvärvide puhul). Säilitusaine (nimetatakse ka konservandiks) mõju väheneb kokkupuutel õhuga.

Salpeeter

Ohtlik sool, mis sisaldab nitraate. Salpeeter moodustub müüritises, mis satub kontakti fekaalsete jääkidega ja sõnnikuga. Salpeeter kahjustab krohvi, laki- ja värvikatet.

Sd-väärtus

Sd-väärtus näitab veeaurudifusiooniga ekvivalentse õhukihi paksust. Mida väiksem on sd-väärtus, seda kõrgem on kattematerjali difusioonivõime.

Seebistumine

Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus ester laguneb alkoholiks ja happeks. Kuivavad alküüdvaigud sisaldavad estreid, mis lagunevad leelise toimel. Kui aluselistel aluspindadel ei kasutata seebistumisekindlaid kattematerjale, hakkavad need lagunema. See tekitab nt nakkuvuse kadumist, värvuse muutust ja mattide kohtade teket.

Sideaine

Koos pigmentide, värvainete ja lahustitega on sideained kõige olulisemad värvi koostisosad. Sideained väldivad kihistumist ja tagavad värvi nakkumise aluspinnaga. Olenevalt sideainest eristatakse õlilakke, reaktsioonlakke, looduslikust ja sünteetilisest vaigust lakke, dispersioonvärve, aga ka muid lakke ja värve.

Sikatiiv

Lisand, mis kiirendab õlilakkide ja alküüdõlilakkide kuivamist.

Silikaatvärvid

VOB DIN 18363 standardi järgi sisaldavad silikaatvärvid sideainena vesiklaasi ning ka pigmente ja täiteaineid. Orgaanilised koostisosad puuduvad. Silikaatvärve tarnitakse kahekomponendilisena, kusjuures vedel koostisosa on sideaine ning teine komponent koosneb pigmentidest ja täiteainest.

Silikoonvaikvärvid

Eelkõige fassaadidele mõeldud kattematerjalid, mille sideaineks on silikoonvaikdispersioon ja sünteetilise materjali dispersioon. Fassaadivärvidel, mis on valmistatud silikoonvaikude alusel, on kõrge difusioonivõime ja tõrjuvad hästi vett.

Siloksaanid

Siloksaane kasutatakse mineraalpindade töötlemiseks, andmaks neile vetthülgavaid omadusi (kaitset vihma eest).

SILS

Vt soojusisolatsiooni liitsüsteem.

Sinetus

Hallikassinine puidu värvimuutus, mille tekitavad teatud seened. Hallitusseen lõhub puitu, eriti okaspuitu, kuid teatud tingimustes ka lehtpuu puitu. Põhjuseks on puidu liialt suur niiskus. Profülaktikaks ja seenega võitlemiseks kasutatakse puidukaitsevahendeid, mis sisaldavad lisandeid vastavalt standardile DIN 68800.

Soojad toonid

Punased, oranžid ja tumekollased toonid kuuluvad soojade toonide hulka.

Soojusisolatsiooni liitsüsteem

Soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS) võimaldab kokku hoida kuni 25% kütteenergiast. Niisugused süsteemid koosnevad mitmest elemendist. Alguses kleebitakse hoone fassaadile ja kinnitatakse vajaduse korral veel tüüblitega tugevast kõvavaht- või mineraalvillast soojusisolatsiooniplaadid. Seejärel tuleb armeerimiskiht, kuhu sisse on paigutatud klaaskiudvõrk ning lõppviimistlus tehakse silikaat- silikoonvaik- mineraal- või sünteetilisest vaigust krohviga. Sobiva soojusisolatsiooni paigaldamine pole kerge, see töö tuleks jätta professionaalidele.

Soolad

Soolad on keemilised (metallide ja mittemetallide) ühendid, mis koosnevad kristallvõrega ioonidest.

Soolade väljakristalliseerumine

Soolaladestused ehitusmaterjalide pinnale siseruumides ja välitingimustes. Sadestumine tekib vedeliku liikumise tõttu kiviseinades ja sellest tingitud vees lahustuvate soolade ümberpaiknemisest. Pärast niiskuse aurustumist soolad kristalliseeruvad ja moodustavad pinnale valge sademe.

Struktuurkrohv

Vt dekoratiivkrohv.

Struktuurkrohv

Omapärasema seinakatte saamiseks kasutatakse struktuurkrohvi. Iga struktuurkrohvi kiht töödeldakse pärast pealekandmist ja kuivamist liivapaberiga üle. Seeläbi saavutatakse ühtlane pealispind ja paksus ning erinevad tulemused. Selleks, et erinevaid struktuure tekitada võib kasutada mitmesuguseid krohvimistehnikaid (ringikujulised, vertikaalsed ja horisontaalsed käeliigutused).

Sünteetiline

Sünteetiline (hilisladina synthesis, kreeka syntithénai – koostama, ühendama) tähendab keemias erinevatest ainetest uue aine loomist.

Š

Šellak

Šellak on looduslik puuvaik, mida eritab putukas Laccifer lacca ja mis kleepub puuokstele.

T

Tahke osa

Tahke osa on see osa materjalist, mis jääb pärast kõigi lenduvate komponentide eraldumist. Tahke osa võib koosneda sideainest, täiteainest ja tselluloosist.

Taimeõli

Taimeõli on üldine nimetus „rasvase“ õli jaoks, mida saadakse taimedest (vastupidiselt eeterlikele, niinimetatud „kuivanud“ õlidele). Taime seemneid, millest õli valmistatakse nimetatakse õliseemneteks. Õlidest ja rasvadest tuleb kõnelda koos, kuna need erinevad üksteisest vaid konsistentsi poolest eri temperatuuridel, mis oleneb sidemete hulgast molekulaarsel tasandil. Õlid koosnevad triglütseriididest.

Täiteaine

Täiteained on lisaained, mis moodustavad osa aine mahust. Värvides kasutatakse täiteaineid teatud katvuse saavutamiseks.

Täitevõime

Kattematerjali võime tasandada aluspinna ebaühtlusi.

Talk

Talk (araabia talq) on mattvalge sädeleva varjundiga mineraal. Kasutatakse peene pulbrina (talgipulber).

Tapeet

Tapeet (ld tapetum, tapeta –kate) on seinakaunistuse liik või tugevast paberist seinakate.

Tasandamine

Tasandamise all mõistetakse:

a) kruntimist või alusvärvi pealekandmiste aluspinna imavusvõime ühtlustamiseks,

b) aluspinna konaruste ja defektide ühtlustamist pahtlimassi või täitematerjalide pealekandmisega,

c) värvierinevuste või plekkide katmist määrdunud pealispinnal.

 

Tasandusvärv

Mineraal- või silikaadipõhised värvid jäävad olenevalt kuivamistingimustest tihti plekilised või laigulised. Värvi ühtlustamiseks kasutatakse tasandusvärvi.

Termoplastid

Sünteetilised materjalid, mis kuumutamisel muutuvad pehmeks ja pärast jahutamist uuesti tahkeks. Fassaadikatte materjalid, mille sideaine on termoplastiliste omadustega, võivad kergemini määrduda.

Tihedus

Tihedus näitab, kui palju on materjal kergem või raskem samasuguse mahuga veekogusest temperatuuril + 4 °C. Matemaatiline tihedus arvutatakse järgmiselt: mass jagatakse ruumalaga, seega on selle ühikuks näiteks g/cm³ või kg/l.

Tiksotroopsus

Geeljas konsistents, mis pärast segamist muutub vedelaks ja pärast segamise lõppu uuesti geelilaadseks. Tiksotroopse konsistentsi positiivsed mõjud ilmnevad kasutamisel – tänu oma geelilaadsele koostisele ei tilgu lakk pintsli küljest, materjali on kerge töödelda ja ta valgub hästi laiali.

Toluool

Toluool on metüülbensooli triviaalnimetus (teised nimetused tolueen, metüülbenseen või fenüülmetaan). See on värvitu, lenduv ja iseloomuliku lõhnaga vedelik.

Toon

Värvusgradatsioon, vt värvitoon.

Toonimine

Värvide, lakkide või krohvide segamine soovitud värvitooni saamiseks. Toonimine toimub kas põhi- või alatooni, toonimispasta või -kontsentratsiooni lisamisega.

Tselluloos

Peamine rakukestade koostisosa puidus. Keemiliselt töödeldud tselluloosi kasutatakse näiteks tapeediliimina, sideainena liimvärvides (tselluloosliim) ning lisaainena kattematerjalides.

Tupsutamistehnika

Nii nimetatakse värvimaterjali pealekandmist tupsutamise teel, saavutamaks dekoratiivset tulemust. Töövahendid on tupsutamishari või -svamm.

V

Värnits

Värnits on värvitu kattematerjal maalide kaitsmiseks. Eristatakse õli, vaigu, tärpentiniõli ja alkoholi baasil valmistatud värnitsat.

Värv

Kattematerjal, milles sisalduv lisaaine kaitseb sise- ja välisseinu hallitusseene eest.

Värv niiskete ruumide jaoks

Dispersioonvärv, mis sisaldab hallitusvastaseid toimeaineid. Sobib kõikidesse ruumidesse, milles peab arvestama keskmisest kõrgema õhuniiskusega.

Värvaine

Sideaines või lahustis lahustuv värvi andev materjal. Värvaineid kasutatakse sageli ka tekstiili värvimiseks.

Värvained

Kõik värviandvad ained (näiteks värvimullad, pigmendid) liigitatakse värvainete alla.

Värvieemaldus

Enne uut värvikihti eemaldatakse vana värv spetsiaalse vahendiga, liivapaberi, kuumaõhupuhuri või kemikaalide abil. Seda tööetappi nimetatakse värvieemalduseks.

Värvieemaldusvahend

Vt värvieemaldus.

Värvisegu

Värvide segamisel tekib kahe või enama värvi lisamisel uus värv. Seda võib saavutada kas ainete kokkusegamisega, nagu maalikunstis või erinevate värvide üksteise peale lisamisel.

Värvitoon

Värve nimetatakse ja kirjeldatakse värvitooni nime järgi. Värvitooni võib kirjeldada ka tema värviosakaalu kaudu (nt punase, kollase, sinise osakaal).

Värvitoonid

Vt toonimine.

Vaserooste

Vasest valmistatud osade roheliseks värvumine, mis on põhjustatud vihmast, CO2-st ja SO2-st.

Veeauru difusioon

Veeauru tungimine läbi tahkete ainete, näiteks läbi kattematerjalide. Veeaur liigub sinnapoole, kus on väiksem kontsentratsioon. Suure veeauru difusiooniga kattematerjalid võimaldavad niisketel seinadel kuivada.

Vesiklaas

Sideaine silikaatvärvides. Valmistatakse ränidioksiidi (kvartsi) ja kaaliumkarbonaadi (potase) sulamist.

Viimistluskate

Üldine mõiste ühe või mitme omavahel seotud laki- või värvikihi kohta. Eristatakse krunti, vahekatet ja lõppkatet. Kindlas järjekorras kihtide süsteemi nimetatakse mitmekihiliseks katteks.

Vinüül

Vinüül on polüvinüülkloriidi (PVC) lühendatud nimetus.

Viskoossus

Vedeliku omadust ja selle voolavust iseloomustav näitaja. Eristatakse väheviskoosseid ehk vedelaid ja suure viskoossusega ehk venivaid aineid.

VOC (lenduvad orgaanilised ühendid- LOÜ)

Lühend ingliskeelsele fraasile „volatile organic compound“, mis tähendab lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kõik kattematerjalis sisalduvad orgaanilised ühendid, mis aurustavad olenemata temperatuurist ja õhurõhust. Lenduvad orgaanilised ühendid hõlmavad kõiki kattematerjalides sisalduvaid lenduvaid koostisosi, nagu nt lahusti ja plastifikaator. Ilma lenduvate orgaaniliste ühenditeta dispersioonvärvid on emissiooni- ja lahustivabad kattematerjalid.

Voolavus

Omadus moodustada pärast kuivamist ilma triipudeta pind. Pintslitriibud peavad laiali valguma nii, et pind jääks tasane.

Võrgukujuliste sisselõigete meetod

Meetod, millega kontrollitakse laki ja värvkatete nakkumistugevust aluspinnaga ning mida teostatakse DIN 53151 või DIN ISO 2409 järgi. Kattele lõigatakse terava lõikeriistaga kuni aluspinnani kuus täisnurga all ristuvat sisselõiget. Katte mahakoorumise ulatuse järgi määratakse klass Gt 0 kuni Gt 4, kusjuures Gt 0 tähistab väga head, aga Gt 4 väga halba koorumiskindlust. Seda katsemeetodit tuleb kasutada ainult sellistel aluspindadel (näiteks plekk), mida sisselõiked ei vigasta. Mineraalkrohvide puhul pole mõistlik seda kasutada, kuna sisselõige lõhub aluspinda ja jääb ebaselgeks, kas lõike tagajärjel tekkinud lõhed ja koorumine on tekkinud halva koorumiskindluse või hoopis aluspinna vigastamise tõttu.

Vuugitihendusmaterjalid

Ehitusmaterjalide või -osade vaheliste vuukide tihendamiseks kasutatakse vuugitihendusmaterjale. Eristatakse akrüüldispersiooni baasil tehtud plastoelastseid vuugitihendusmaterjale ja elastseid silikoon-vuugitihendusmaterjale (polüsulfiidid).

Vuuk

Kitsas süvend näiteks keraamiliste plaatide või telliste vahel.

c

Toonimissüsteem Alpina ColorMix

Alpina ColorMix on värvide, lakkide ja krohvide professionaalne toonimissüsteem. Iga edasimüüa juures segatakse teile kokku soovitud värvitoon vaid mõne minutiga ja vajalikus koguses koheselt kaasa võtmiseks. Sobiva värvitooni saate välja valida 700 värvitooni hulgast Alpina värvikaardilt Ainult Minu Värv.